OPSTI test on seadusest tulenevalt spetsiaalselt Eesti turule loodud ainuke omalaadne test, mis mõõdab/kirjeldab töökeskkonna psühhosotsiaalseid ohutegureid, võimaldab läbi viia riskianalüüsi hinnates töökeskkonnas erinevate psühhosotsiaalsete riskide suurust. Kohustus alustada psühhosotsiaalsete riskifaktorite kaardistamist ja hindamist individuaalsel ja organisatsiooni tasandil sekkumiseks on Eesti organisatsioonide jaoks uus (TTOS sellekohane muudatus jõustus 1.01.2019). Vajadus vastava teaduspõhise mõõteriista (testi) järele oli suur, sest mitmed Euroopas tuntud psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamiseks mõeldud testid Eestis ei töötanud piisava usaldusväärsusega. See ajendas konstrueerima mõõtmisvahendit nimega OPSTI test. OPSTI test järgib kahte klassikalist tööstressi teaduspõhist lähenemisviisi. Esiteks stressori lähenemisviisi (Cooper & Williams, 1996[1]; Cox, 1978[2]; Hurrell, Nelson & Simmons, 1998[1]; Spector jt., 2002[2]; Teichmann ja Ilvest, 2007[3]), ja teiseks, Job-Demand-Control mudel (Karasek jt, 1998[4]; Karasek & Theorell, 1990[5]). OPSTI testi luues tuginesime peamiselt eelpool kirjeldatud teoreetilistele seisukohtadele, teadmistele ja praktilistele kogemustele ning lähtusime organisatsiooni tervise käsitlusest: (1) tööstressi rahvusvahelise testi (Occupational Stress Indicator) loomisele koostöös 24 riigi teadlastega (testid OSI-1 ja OSI-2: vaba juurdepääs https://www.pekonsult.ee/testid/stress.php ), kus tööstressi uuringu instrumentide väljatöötamisel saime praktilisi kogemusi psühhomeetriast; (2) WHO Elukvaliteedi instrumendi adapteerimine (WHOQOL-100 ja WHOQOL-Brief); (3) Töö- ja perekonflikti skaala adapteerimine (vaba juurdepääs: https://www.pekonsult.ee/testid/tooelu.php ) Eestis.

Tuginedes kümnetele Eestis läbiviidud tööstressi uuringute tulemustele ning fokusseerides just kohalike olude iseärasusi, alustas PE Konsult 2014. aastal OPSTI testi (Organisatsiooni Psühhosotsiaalsete Tegurite Indikaator)väljatöötamist. 60-st küsimusest koosneva OPSTI testi usaldusväärsuse tõstmiseks lisasime „vale skaala“. OPSTI test on elektrooniline test automaatse individuaalse tagasisidega testi täitjale. OPSTI testi elektrooniliselt täitmine võtab 10-15 min aega. Täna on OPSTI testi võimalik teha seitsmes keeles (eesti, vene, inglise, rootsi, saksa, prantsuse, poola keeles).

OPSTI testist:

  1. on Eestis välja töötatud ja eelkõige meie oludega arvestav (s.h. arvestab TTOS seaduses kirja pandud psühhosotsiaalsed ohutegurid)
  2. on teaduspõhine test, mis lisaks arvestab kümnete Eestis läbiviidud (PE Konsult 2005-2017) tööstressi uuringute tulemusi
  3. testi täitmine võtab 15 min aega (60 küsimust), test on elektrooniline ja automaatse individuaalse tagasisidega
  4. testi usaldusväärsuse tõstmiseks on testi integreeritud “vale skaala”, mis võimaldab avastada olukorra kui testi täitja on elektroonilist testi täites küsimustele juhuslikke vastuseid märkinud
  5. testi tulemusi töödeldakse ja säilitatakse turvatud andmebaasis väljaspool internetikeskkonda
  6. on kasutusele võetud mitmetes EU riikides (test on 7-s keeles)
  7. on Eestis normeeritud s.t. iga töötaja individuaalne tulemus ja organisatsiooni keskmised tulemused on võrreldud Eesti normidega
  8. võimaldab olukorra muutmist (sekkumist) nii töötaja tasandil kui organisatsiooni tasandil

Meie loodud OPSTI testi saab kasutada kõikides organisatsioonides, suurusest olenemata.

Ühe testi hind on 2,5 €+km

Ühe OPSTI täisuuringu hind ettevõttele on 750€ + testid töötajatele + km

Tellides OPSTI organisatsiooni uuringu on testid tasuta ettevõtetele kuni 10 töötajat.

OPSTI TEST

OPSTI – Organisatsiooni Psühhosotsiaalsete Tegurite Indikaator
© 2019, PE Konsult. All rights reserved

Tööstress on pingeseisund, mida põhjustavad tööl esinevad tööstressorid (pingeallikad).  Ehk teiste sõnadega – tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldus ja töökeskkonnas erinevad faktorid (Euroopa Komisjon, 1999).

Eestis läbi viidud uuringute tulemused osundavad, et peamised psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis võivad põhjustada tööstressi, on kehvad töösuhted, liiga kiire töötempo ja töö-koduelu tasakaalu nihe töö kasuks (PE Konsult uuringud 2005-2017[1],[2],[3],[4]).

Psühhosotsiaalsed faktorid tööl PE Konsult 2005-2017


[1] Teichmann, M.; Spector, P. E.; Cooper, C. L.; Sparks, K. (2006). Managerial Stress in Estonia. International Journal of Psychology, 39(5-6), 308-309.

[2] Spector, P. E., Cooper, C. L., Sanchez, J. I., O’Driscoll, M., Sparks, K., Bernin, P., Büssing, A., Dewe, P., Hart, P., Lu, L., Miller, K., Renault de Moraes, L., Ostrognay, G. M., Pagon, M., Pitariu, H., Poelmans, S., Radhakrishnan, P., Russinova, V., Salamatov, V., Salgado, J, Shima, S., Siu, O. L., Stora, J. B., Teichmann, M., Theorell, T., Vlerick, P., Westman, M., Widerszal-Bazyl, M., Wong, P., & Yu, S. (2001). Do national levels of individualism and internal locus of control relate to well-being: An ecological level international study, Journal of Organizational Behavior, 22, 815-832.

[3] Teichmann, M. (2009). Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas. Eesti Töötervishoid 1/2009, lk. 40-43.

[4] Teichmann, Mare (2003). Workstress among Estonian Office Workers (longitudinal research 1997 and 2002). In: Abstracts of International HRM Research Conference: People Friendly Management; Inimkeskne juhtimine: 1-st International Human Resource Management Research Conference in Estonia, Tallinn, 6.11.2003.  (Ed) Alas, R., Tallinn: EBS Print, 167-181.


Kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu andmetel (2015[1]) kogevad tööstressi 27% Euroopa töötajatest. Viimasel kümnendil on tööstressi tase Euroopas jäänud peaaegu samaks (2010. aastal 26% ja 2015. aastal 27%) EL 28s. 

Eestis oli märgatav tendents tööstressi üldise taseme tõusuks  so 2001. aastal 26% ja 2005. aastal 32% töötajatest koges tööstressi. Viimasel kümnendil on tööstressi tase Eestis langenud ja jäänud suhtelisel stabiilselt püsima (2010. aastal 15% ja 2015. aastal 18%). Meie tööstressi uuringud 2019. aastal (N=8027[2] ja N=1203[3]) osundavad üsnagi sarnasele tööstressi tasemele – 16,7% töötajatest kogeb tööstressi „enamasti / suurel määral” ja “alati / väga suurel määral”.

Tööstressist tingitud majanduslik mõju, mis on seotud eelkõige töötajate haigestumise, töölt puudumise, tehtud vigade ja vähese töö tulemuslikkusega, on arvestuslikult 2.5% – 10% SKPst (Dollard, 2003[4]; Cooper, 2011).Samas, stressijuhtimisega tegeletakse Eesti organisatsioonides erakordselt vähe – Euroopa riikide hulgas oleme eelviimasel kohal edestades ainult Kreekat[5].

Psühhosotsiaalsete riskide juhtimine
The scope of management of psychosocial risks in EU, ESENER, European Risk Observatory 
 Luxembourg: Publications Office of the European Union


[5] Eurofound (2016), Developments in working life in Europe 2015: EurWORK annual review, Publications Office of the European Union, Luxembourg. https://digitalcommons.ilr.cornell.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1575&context=intl

[6] Palgainfo Agentuur, ‘Töötajate tööturu- ja palgauuring kevadsuvel 2019’ (N=8027).

[7] Teichmann, M. (2019). Mapping and Assessing Psychosocial Risk Factors for Individual- and Organizational-level Occupational Stress Intervention, EAWOP in Practice.

[8] Dollard, M. F., Winefield, A. H., & Winefield, H. R. (2003). Occupational stress in the service professions. London: Taylor & Francis. 

[9] The scope of management of psychosocial risks in EU, ESENER, European Risk Observatory Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2012.

[10] Framework EU Directive 89/391; Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) 


  • Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine osi varjatud diskrimineerimine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.
  • Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda”.

Seega, tööstressi kõrget taset võib tõlgendada ka juhtimispraagina, sest just juhtimise kompetentsuse valdkonda kuuluvad töö sisu, töökorralduse ja töökeskkonna muutmine. 

OPSTI TESTI TEOREETILINE TAUST

OPSTI testi algversioon on välja töötatud 2009. aastal[1]. OPSTI testi loomisel lähtusime mitmetest käsitlustest ja teooriatest. 

1) Põhjus – tagajärg lähenemine (stressors and strain approach) töökeskkonna ohutegurite ja nende mõju tagajärgede uurimisele. See on kõige enam kasutatud lähenemisviis stressi empiirilistes uuringutes viimase kahekümne aasta jooksul ning seda jätkuvalt ka viimastel aastatel. Tegemist on äärmiselt lihtsustatud lähenemisega – stressor so tööga seotud faktor, sündmus või situatsioon, on põhjuseks, et ilmneks tagajärg ehk pinge, mis on töötaja psühholoogiline või füsioloogiline reaktsioon pinge tekitajale so stress

[11] Tallinna Linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste töötajate psühhosotsiaalne tervis, Uuringu raport, PE Konsult, 2009


2) Teine teooria, mis on väga paljude empiiriliste uuringute lähtekohaks, on Karaseki mudel (Karasek et al., 1998[1]). Selle teooria alusel, selleks, et prognoosida tagajärge, tuleb uurida töötaja tööalaseid nõudmisi (job demands), töötaja kontrollkeset ehk internaalset või eksternaalset suhtumist ning töötaja toimetulekut (coping).

Karaseki mudeli on aluseks võtnud ka Taani teadlased Kopenhaageni psühhosotsiaalse küsimustiku väljatöötamisel (Kristensen et al., 2005[1]). Kopenhaageni psühhosotsiaalsete faktoriteküsimustiku loomisel on erilist tähelepanu pööratud töötajale esitatavatele ja tööprotsessiga seotud nõudmistele. Eristatakse kvantatiivseid nõudeid, psühholoogilisi nõudeid, emotsionaalseid nõudeid ning sensoorseid nõudeid. Ühtekokku moodustavad küsimused (165 küsimust) Kopenhaageni psühhosotsiaalsete faktorite küsimustikus 30 faktorit. Küsimustik on eesti keelde tõlgitud ja küsimustiku adapteerimiseks on läbi viidud pilootuuring (N= 245). Pilootuuringusse valiti homogeenne grupp töötajaid (meditsiiniõed), selleks, et välistada elukutse spetsiifiliste psühhosotsiaalsete faktorite erinevat mõju uuringu tulemustele. Pilootuuringu tulemuste statistiline andmetöötlus erinevate statistiliste meetodite kasutamisel sh usaldusväärsuse koefitsiendi määramisel (Nunnally et al., 1994[2]) näitas, et Kopenhaageni psühhosotsiaalsete faktorite küsimustik töötab Eestis ainult üksikute faktorite ulatuses rahuldavalt.3) CISMS (Collaborative International Study of Managerial Stress) mudel loodi rahvusvahelise (26-e riigi, sh Eesti) teadlaste kollektiivi poolt ja selle alusel 


[12] Karasek, R., Brisson, C., Kawakami, N., Houtman, I., Bongers, P., & Amick, B. (1998). The job content questionnaire (JCQ): an instrument for internationally comparative assessments of psychological job characteristics. Journal of Occupational Health Psychology, 3, 4, 322-355.

[13] Kristensen et al. (2005). The Copenhagen Burnout Inventory: A new tool for the assessment of burnout. Work & Stress, 19(3): 192-207.

[14] Nunnally, J. C., & Bernstein, I. H. (1994). Psychometric theory (3rd ed.). New York: McGraw-Hill.


töötati välja tööstressi uuringu metoodika OSI-2 (Occupational Stress Indicator). Testi eestikeelne ja Eestis adapteeritud versioon on veebipõhiselt kõigile soovijatele kättesaadav ja tasuta (https://www.pekonsult.ee/testid/stress.php). CISMS mudel esitab psühhosotsiaalsed faktorid, mis on ühe elukutse spetsiifilised ja selle elukutse puhul tagajärge (tööstressi) tekitavad.

Väga paljude elukutsete puhul on psühhosotsiaalseteks ohuteguriteks kiire töötempo, suur vastutus, töö/elu tasakaalustamatus, vajadus täita juhi rolle, halvad suhted kolleegidega, pisistressorid (olmestressorid) tööelus, vähene tunnustatus, organisatsiooni üldine halb psühholoogiline kliima.

4) Viimaste aastate kõige olulisemaks teoreetiliseks uuenduseks võib lugeda tööstressi uuringuteks pakutavat organisatsiooni tervise (Organizational Health Framework) käsitlust (Hart & Cooper, 2001[1]).


[15] Hart, P.M. & Cooper, C.L. (2001). Occupational Stress: Toward a More Integrated Framework. In: N. Anderson, D.S. Ones, H.K. Sinangil, & C. Viswesvaran (Eds), Industrial, Work and Organizational Psychology, London, Sage, 92-113.


Organisatsiooni tervise mõiste erineb paljudest traditsioonilistest tööstressi käsitlustest kahel viisil. Esiteks rõhutab vajadust keskenduda samaaegselt nii töötajate heaolule kui ka organisatsiooni tulemuslikkusele. Seega, üksnes rahulolevad töötajad on organisatsiooni seisukohalt ebapiisav, sest kui töötajad ei tegutse produktiivselt, siis organisatsiooni tootlikkus on madal. Teiseks, nii töötajate heaolu tõstmisele kui organisatsiooni tulemuslikkusele aitavad kaasa nii töötajate individuaalsed kui ka organisatsiooni teguritest moodustuvad erinevad kombinatsioonid (Cooper, 1998[1]). Individuaalsed ja organisatsiooniga seotud tegurid aitavad kaasa töötajate heaolule, mis omakorda aitab kaasa organisatsiooni tootlikkusele. Seega hõlmavad psühhosotsiaalsed riskifaktorid töökeskkonnas nii töötajatega seotud kui ka organisatsioonilisi tegureid. Psühhosotsiaalsete riskifaktorite mõjuks loetakse mitte ainult töötaja psühholoogiline heaolu / mitte heaolu, vaid ka töötaja töötulemused (tootlikkus).

OPSTI TESTI LOOMINE

Kohustus alustada psühhosotsiaalsete riskifaktorite kaardistamist ja hindamist individuaalsel ja organisatsiooni tasandil sekkumiseks on Eesti organisatsioonide jaoks uus (TTOS sellekohane muudatus jõustus 1.01.2019). Vajadus vastava teaduspõhise mõõteriista (testi) järele oli suur, sest mitmed Euroopas tuntud psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamiseks mõeldud testid Eestis ei töötanud piisava usaldusväärsusega. See ajendas konstrueerima mõõtmisvahendit nimega OPSTI test. OPSTI test järgib kahte klassikalist tööstressi teaduspõhist lähenemisviisi. Esiteks stressori lähenemisviisi (Cooper & Williams, 1996[1]; Cox, 1978[2];


[16] Cooper, C.L. (Ed.). (1998). Theories of organizational stress. New York: Oxford.

[17] Cooper, C.L., & Williams, S. (1996). Occupational Stress Indicator Version 2,0. Windsor, England: NFER-Nelson.

[18] Cox, T. (1978). Stress. London: Macmillan.


Hurrell, Nelson & Simmons, 1998[1]; Spector jt., 2002[2]; Teichmann ja Ilvest, 2007[3]), ja teiseks, Job-Demand-Control mudel (Karasek jt, 1998[4]; Karasek & Theorell, 1990[5]). Lisaks, OPSTI test järgib vahetult Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (2019) tehtud muudatusi. 

OPSTI testi luues tuginesime peamiselt eelpool kirjeldatud teoreetilistele seisukohtadele, teadmistele ja praktilistele kogemustele ning lähtusime organisatsiooni tervise käsitlusest: (1) tööstressi rahvusvahelise testi (Occupational Stress Indicator) loomisele koostöös 24 riigi teadlastega (testid OSI-1 ja OSI-2: vaba juurdepääs https://www.pekonsult.ee/testid/stress.php ), kus tööstressi uuringu instrumentide väljatöötamisel saime praktilisi psühhomeetrilisi kogemusi; (2) WHO Elukvaliteedi instrumendi adapteerimine (WHOQOL-100 ja WHOQOL-Brief); (3) Töö- ja perekonflikti skaala adapteerimine (vaba juurdepääs: https://www.pekonsult.ee/testid/tooelu.php ) Eestis. 

2014. aastal sai testi elektrooniline versioon nimeks OPSTI test (OPSTI – Organisatsiooni Psühhosotsiaalsete Tegurite Indikaator, üle 100 küsimuse). 2018. aastal lühendasime OPSTI testi peaaegu poole võrra, jättes igasse faktorisse neljast küsimusest alles kaks kõige olulisemat küsimust ning lisades küsimused tööstressi ja kodustressi kohta. Johtuvalt TTOS §9 psühhosotsiaalsete ohutegurite määratlusest, lisasime OPSTI testi faktorid: Pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne tööÕnnetusohuga ja vägivallaohuga tööKiusamine ja ahistamine tööl, Töötaja võimetele mittevastav töö

OPSTI testi usaldusväärsuse tõstmiseks lisasime „vale skaala“ (neljast küsimuste paarist koosneva kontrollküsimuste bloki). 


[19] Hurrell J.J.Jr., Nelson, D.L., & Simmons, B.L. (1998). Measuring job stressors and strains: where we have been, where we are, and where we need to go, Journal of Occupational Health Psychology, 3, 368-389.

[20] Spector, P. E., Cooper, C., Sanchez, J. I.; O’Driscoll, M.; Sparks, K.; Bernin, P.; Bussing, A.; Dewe, P.; Hart, P.; Lu, L.; Miller, K.; Renault de Moraes, L.; Ostrognay, G.; M., Pagon, M.; Pitariu, H.; Poelmans, S.; Radhakrishnan, P.; Russinova, V.; Salamatov, V.; Salgado, J.; Shima, S.; Siu, O. L.; Stora, J.; Teichmann, M.; Theorell, T.; Vlerick, P.; Westman, M.; Widerszal-Bazyl, M.; Wong, P., & Yu, S. (2002). Locus of Control and Well-Being at Work: How Generalizable Are Western Findings? Academy of Management Journal, 45(2),453 – 466.

[21] Teichmann, M., & Ilvest, J. Jr., (2007). Engineers´ Occupational Stress Prevention System: E-psycho-diagnostics and E-learning. In:Iskander, M. (Ed.), Innovations in E-learning, Instruction Technology, Assessment, and Engineering Education, Springer, pp. 249-255.

[22] Karasek, R., Brisson, C., Kawakami, N., Houtman, I., Bongers, P., & Amick, B. (1998). The job content questionnaire (JCQ): an instrument for internationally comparative assessments of psychological job characteristics. Journal of Occupational Health Psychology, 3, 4, 322-355.

[23] Karasek, R., & Theorell, T. (1990). Healthy Work Stress, Productivity, and the Reconstruction of Working Life. New York Basic Books.


Uuendatud test OPSTI on kättesaadav elektrooniliselt automaatse individuaalse tagasisidega OPSTI testi täitjale. OPSTI testi on võimalik teha seitsmes keeles (vt joonis allpool).

Seega, OPSTI test on võimaldab sekkumist:

  • individuaalse töötaja tasemel (automaatne individuaalne tagasiside ja testi täitja tulemuste võrdlus Eesti keskmiste tulemustega)
  • organisatsiooni tasandil – kokkuvõtlik analüüs, organisatsiooni (ja allüksuste) psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamine ja psühhosotsiaalsete ohutegurite suuruse hindamine OPSTI testi tulemuste põhjal.

 

OPSTI test koosneb 60-st küsimusest, mis jaotuvad 30-sse faktorisse, mis on koondatud nelja indeksisse (vt joonis allpool OPSTI testi faktorid). OPSTI testi elektrooniliselt täitmine võtab 10-15 min aega.

OPSTI test  (OPSTI – Organisatsiooni Psühhosotsiaalsete Tegurite Indikaator)

OPSTI testi täitjate anonüümsus on tagatud. Andmetöötlusel arvestatakse kehtivaid isikuandmete töötlemise nõudeid, mis tulenevad Isikuandmete kaitse seadusest. OPSTI testi täidetakse Interneti keskkonnas, testi töödeldakse väljaspool Interneti keskkonda. OPSTI testi tulemused lähevad automaatselt turvatud andmebaasi, mis asub väljaspool Interneti keskkonda ja kus iga organisatsiooni andmed moodustavad eraldi mini-andmebaasi. Andmebaase säilitatakse krüpteeritud kujul RAID-5 turvalisuse tasemel ilma isikuandmeteta.

OPSTI TESTI RELIABIILSUS JA VALIIDSUS, NORMID

OPSTI testi seesmist reliabiilsust näitav Cronbach-α indeks ehk alfa koefitsient oli 0.86. Laialdaselt on aktsepteeritud, et Cronbach-α indeks (koefitsient alfa) loetakse standardiks alates 0.70 (Nunnally, 1978).

Tabel. OPSTI testi reliabiilsus (N = 1203)

IndeksidFaktorite arvCronbach α
 
Tööga seotud nõuded90.79
Töötajaga seotud nõuded60.81
Stressiga toimetulek70.80
Organisatsiooniga seotud nõuded70.84
OPST test 0.86

OPSTI testi valimisisesed seesmised korrelatsioonid jäid vahemikku 0.30 kuni 0.71; OPSTI test faktorite vahelised korrelatsioonid jaotusid vahemikus 0.22 kuni 0.46. OPSTI testi seesmised korrelatsioonid nelja indeksi vahel olid vahemikus 0,24 kuni 0,59 (vt tabelit allpool).

Tabel. OPSTI testi seesmised korrelatsioonid (N = 1203)

Indeksid1234 
1. Tööga seotud nõudedX    
2. Töötajaga seotud nõuded0.42X   
3. Stressiga toimetulek0.240.59   X  
4. Organisatsiooniga seotud nõuded  0.36       0.540.48        X

p<0.05

OPSTI testi Eesti normid põhinevad 2019. aastal läbiviidud empiiriliste uuringute tulemustel (vt tabelis).

Tabel. Eesti normid (N = 1203). Skaala 0-100

IndeksidOPSTIskoor  (keskmine±SD)Uuringute arv   N
  
Tööga seotud nõuded 56.30±10.95131203
Töötajaga seotud nõuded65.05±13.32131203
Stressiga toimetulek65.93±10.39131203
Organisatsiooniga seotud nõuded69.62±11.86131203

Psühhosotsiaalsete ohutegurite uuringud hõlmasid 13t organisatsiooni (neist viis avaliku sektori organisatsioonid) ning valimis oli 1203 töötajat sh 51% olid mehed; keskmine vanus oli 42.7±11.5 aastat (täpsem vanuseline jaotuvus on allpool oleval joonisel). 

PSÜHHOSOTSIAALSETEST OHUTEGURITEST TULENEVATE RISKIDE KAARDISTAMINE JA HINDAMINE

Metoodika psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate riskide kaardistamiseks ja hindamiseks on välja töötatud tulenevalt TTOS-s esitaud määratlusest ja Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri soovitustest:

1. mõõdetakse psühhosotsiaalse ohuteguri esinemist töökeskkonnas so viiakse läbi uuring OPSTI testi kasutades (test mõõdab töökeskkonnas 60 ohuteguri esinemist, tulemused koondatakse 30-sse faktorisse).

2. uuringu tulemusel saadud andmeid analüüsitakse erinevate statistiliste meetodite abil ning hinnatakse psühhosotsiaalsete ohuteguri mõju so võrreldakse antud töökeskkonnas saadud psühhosotsiaalse ohuteguri mõju Eesti keskmisega (Eesti keskmine: N=1203, 13 ettevõtte töötajad, neist 5 avaliku sektori organisatsiooni)

Näiteks: näidiseks toodud psühhosotsiaalne ohutegur X firmas Y on statistiliselt OLULISEL (p=0.000) määral MADALAM kui Eesti keskmine (N=1203)


3. korrelatsioonanalüüsi kasutades leitakse psühhosotsiaalsete ohutegurite korrelatiivsed seosed ja hinnatakse iga seose olulisust Student t-testi kasutades

Näiteks:   Stressi ja allpool näidiseks esitatud psühhosotsiaalse ohuteguri X korrelatiivne seos on statistiliselt oluline (r=0.28; p<0.05) so stress suureneb kui psühhosotsiaalne ohuteguri mõju suureneb ja vastupidi – kui psühhosotsiaalse ohuteguri mõju vähendada, siis stress väheneb

4. TTOS § 9rõhtab, et psühhosotsiaalsed ohutegurid on “…tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi“.  Seadusest tulenevalt on igast psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva riski hindamiseks kaks olulist kriteeriumi – psühhosotsiaalse ohuteguri (a) mõju tervisele ja (b) tööstressi põhjustamine.  Iga psühhosotsiaalse ohuteguri seost töötajate stressi ja tervisega hinnatakse eraldi. 

Näiteks:   Stressi ja tervise vaheline korrelatiivne seos on negatiivne ja oluline (r= – 0.27; p<0.05) so kui stress suureneb, siis tervis halveneb ja vastupidi – tervise paranedes stress väheneb.

Näiteks:   Faktor   TÖÖKESKKOND

Töökeskkonna ja tervise vahel puudus statistiliselt oluline korrelatiivne seos.  Statistiliselt oluline negatiivne korrelatiivne seos oli stressi ja töökeskkonna vahel (r= – 0.26; p<0.05) so mida suurem on stress, seda väiksem rahulolu töökeskkonnaga ja vastupidi – suurem rahulolu töökeskkonnaga seostub madalama stressi tasemega. 

5. Riski suuruse hindamisel lähtutakse Tööinspektsiooni soovitusest: Eestis kui mujalgi Euroopas on lihtsuse tõttu leidnud kasutamist Euroopa  Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri soovitatud maatriks[1], mille järgi määratakse riski tase tulenevalt (a) ohuteguri esinemise tõenäosusest ja (b) tagajärgede tõsidusest. Nii esinemise tõenäosus kui tagajärgede tõsisus on jagatud kolmele erinevale tasemele.

Riski suuruse hindamise maatriks

6. Lähtudes Tööinspektsiooni soovitatud riski suuruse hindamise maatriksist saab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva riski hindamisel lähtuda samast maatriksist:

(a) ohuteguri esinemise tõenäosus – psühhosotsiaalse ohuteguri esinemine võrreldes Eesti keskmisega (N=1203) (1) VÄGA EBATÕENÄOLINE – ei esine või esineb väga vähe (on praktiliselt samal tasemel Eesti keskmise tulemusega) (2) VÕRDLEMISI EBATÕENÄOLINE, kuid võimalik – esineb vähe, mitteoluliselt (statistiliselt mitteoluline erinevus Eesti keskmisest) (3) TÕENÄOLINE – esineb oluliselt (statistiliselt oluline erinevus Eesti keskmisest)

 (b) tagajärgede tõsidus – psühhosotsiaalse ohuteguri seos tervise ja stressiga

(1) VÄHEOHTLIK – puudub seos (töö)stressiga ja puudub seos tervisega (2) OHTLIK – on seos kas (töö)stressiga või tervisega (3) VÄGA OHTLIK – on seos (töö)stressiga ja on seos tervisega

7. Juhul kui antud psühhosotsiaalset ohutegurit organisatsioonis praktiliselt ei esine või esineb sama palju kui Eestis keskmiselt so normi piirides, loetakse riski VÄHENE RISK (I). Sellele vaatamata võib antud psühhosotsiaalne ohutegur olla potentsiaalselt ohtlik juhul kui esinevad statistiliselt olulised korrelatiivsed seosed tervise ja/või (töö)stressiga.


[1] European Agency for Safety and Health at Work (EU-OSHA)


STRESSIJUHTIMISE TÖÖRIISTAD

Oleme välja töötatud vajalikud tööriistad tööstressiga toimetuleku kõigil kolmel tasemel: 

  • toimetulek tööstressoritega – tööandjatele on välja töötatud elektrooniline psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamise ja hindamise test OPSTI (test on kasutatav seitsmes keeles). Lisaks, töötajale võimaldatakse kasutada tasuta rahvusvahelist Eestis adapteeritud tööstressi testi OSI-2 (https://www.pekonsult.ee/testid/stress.php)
  • töötajatele tööstressiga toimetuleku õpetamine  – lisaks rikkalikule teaduspõhisele kirjandusele ja professionaalsel tasemel sisekoolitustele, on võimalik kasutada ka internetipõhist digiõpet iseenda tööstressiga toimetuleku parendamiseks (digiõpe Tööstress- CD: 2000; Internetis: 2007; artiklid: 2009[1],[2] https://www.pekonsult.ee/digi/stress.htm)
  • tööstressi ja/või läbipõlemise all kannatavate töötajate nõustamine mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutaja poolt (PE Konsult on registreeritud nr 0049 mittemeditsiinilise töötervishoiu teenuse osutaja).

[1] Teichmann, M. (2009). Web-based occupational stress prevention system, In: Abstracts of XIV European Congress of Work and Organizational Psychology, May 13 – 16, 2009, Santiago de Compostela, Spain.

[2] Teichmann, M.; Ilvest, J. Jr. (2009). Web-based occupational stress prevention system. EAWOPinPractice – European Association of Work and Organizational Psychology in Practice, 3, 24 – 29.