Testid

OPSTI test on seadusest tulenevalt spetsiaalselt Eesti turule loodud ainuke omalaadne test , mis mõõdab/kirjeldab töökeskkonna psühhosotsiaalseid ohutegureid, võimaldab läbi viia riskianalüüsi hinnates töökeskkonnas erinevate psühhosotsiaalsete riskide suurust.

Tööelu kvaliteedi test mõõdab/kirjeldab meeldivaid või ebameeldivaid tööelu ja töökeskkonna külgi organisatsioonis. Statistiliselt oluline (N=677; p<0.05) seos töö tulemuslikkusega (r=0.60).

CMPS test mõõdab/kirjeldab 11. isiksuse faktorit (sh. domineerimine, korraarmastus, sõltumatus, agressiivsus, teenindamisele orienteeritus jms.). CMPS test on normeeritud Eestis (N=7 827). Test sobib personalivalikuks.

Töösõltuvuse test mõõdab/kirjeldab sõltuvust tööst, töötaja sõltuvushäiret, sundkäitumist. Statistiliselt oluline (N=731; p<0.05) negatiivne seos töö tulemuslikkusega (r= -0.28).

Tööalase vastutustunde test mõõdab/kirjeldab töötaja tööga seotud vastutustunnet, tööalast kontrollkest. Tööalasel vastutustundel on statistiliselt oluline (N=624; p<0.05) seos töö tulemuslikkusega (r= -0.28).

Tajutud töö tulemuslikkuse test mõõdab/kirjeldab töötaja enda hinnangt oma töö tulemuslikkusele. MOA teooriast johtuvalt on töötaja töö tulemuslikkus tema võimete, motivatsiooni ja võimaluste koosmõju (funktsioon).

Tööga seotud emotsionaalse heaolu test mõõdab/kirjeldab töötajal tööl esinevate positiivsete ja/või negatiivsete emotsioonide ja tunnete esinemise sagedust. Positiivsed emotsioonid tööl on statistiliselt oluliselt (N=974; p<0.05) seotud töö tulemuslikkusega (r=0.60)

Tööga seotud emotsionaalsete oskuste test mõõdab/kirjeldab 25. oskust (sh. konflikti lahendamine, kohusetundlikkus, empaatia jms.). Statistiliselt oluline (N =714; p<0.05) seos töö tulemuslikkusega (r=0.42)

Tööga seotud sotsiaalsete oskuste test mõõdab/kirjeldab kolme oskuste gruppi (sotsiaalne intelligentsus, -oskused, -kompetentsus). Statistiliselt oluline (N=593; p<0.05) seos töö tulemuslikkusega (r=0.43).

Tööl mitteproduktiivse käitumise test mõõdab/kirjeldab töötaja käitumisi, mis kahjustavad teiste töötajate tööd ja organisatsiooni. Statistiliselt olulised (N=173) p<0.05) negatiivsed seosed töö tulemuslikkusega: kohatu käitumine (r= -0.33), kiusamine (r= -0.28), valetamine (r= -0.23) jne.

Professionaali nartsissistliku käitumise test mõõdab/kirjeldab töötaja liigset enesekesksust, isekust, eneseimetlust, edevust, empaatia vähesust jms. Seos töö tulemuslikkusega nõrk (N=677).

Tehnostressi test mõõdab/kirjeldab tööstressi põhjustavaid tehnikaga seotud stressorid. Statistiliselt oluline (N=623; p<0.05) negatiivne seos töö tulemuslikkusega (r= -0.23).

Tehnofoobia ja tehnofiilia test mõõdab/kirjeldab töötaja põhjendamatut hirmu või liigset entusiasmi uute tehnoloogiate, tehniliste vahendite, eriti arvutite suhtes. Seos töö tulemuslikkusega nõrk (N=625, r=0.19).

Presenteeismi ja absenteeismi testmõõdab/kirjeldab töölt puudumist ja tööl viibimist, kuid mitte vajaliku töö tegemist. Statistiliselt oluline (N=297; p<0.05) negatiivne seos töö tulemuslikkusega: absenteism (r= -0.35) ja presenteism (r= -0.12); töölt puudumise kultuur (r= -0.33).