PISA saavutus ja majanduslik tegelikkus, ehk Eesti rahvas, kui sa oled nii tark, siis miks sa oled nii vaene?
Mart Murdvee, psühholoog
Joonis. PISA keskmise skoori ja rahvusliku koguprodukti per capita seos.
PISA tulemus on kahtlemata saavutus Eesti haridussüsteemile. Au ja kiitus õpetajatele! Avame PISA tulemuste kogumiku[1]lehekülje 65 ja imestame, kuidas nii väikese rahvusliku koguprodukti per capita (RKP per capita, 34 096 USD) taustal võib nii häid haridustulemusi saavutada? Aga küsimuse võib ümber pöörata – kuidas võib nii hea hariduspotentsiaali taustal nii viletsaid majandustulemusi saavutada?
Kuna kogumik pakub meile ka algandmeid, siis saame teha analüüsi[2]. Lühiduse huvides vaatame mitte eraldi lugemise, matemaatika ja teaduse skoore, vaid võtame nende keskmise. Lineaarse regressiooni[3] võrrand, mis kirjeldab keskmist RKP per capita ja PISA skoori seose trendi, näitab meile, et iga PISA punktiga suureneb RKP per capita 332 US dollari võrra. Samuti näitab nende kahe näitaja seos, et PISA skoori tase seletab 54% rahvusliku koguprodukti suurusest. Lühemalt – rahvusliku koguprodukti suurus oleneb üle viiekümne protsendi ulatuses sellest, kuivõrd haritud on antud riigi rahvas.
Kuna meil on nüüd teada keskmine PISA skoori ja RKP per capita seos, saame arvutada kuivõrd suur võiks olla Eesti RKP per capita juhul kui Eestis kasutataks olemasolevat hariduspotentsiaali samamoodi kui seda tehakse maailmas keskmiselt. Arvutuslik tulemus on 57 289 USD. Nüüd jääb üle võrrelda kuivõrd erineb tegelik RKP per capita arvutuslikust. Tehe on lihtne: 34 096 – 57 289 = -23 193, ehk siis – kuna Eestis ei suudeta ära kasutada olemasolevat hariduspotentsiaali samamoodi kui maailmas keskmiselt, on meie rahvuslik koguprodukt per capita 23 tuhat US dollarit väiksem kui see võiks olla. Meie majandussüsteem kasutab 60% (59.5%) olemasolevast hariduspotentsiaalist ja me võiksime olla 68% rikkamad kui me oskaksime oma rahva hariduspotentsiaali maailma keskmisel moel majanduses ära kasutada. Kui see võiks olla lohutuseks, siis sellise kaotuse osas oleme maailmas Ukraina järel teised, seal on rahaliseks kaotuseks 28 278 USD ja rahva hariduspotentsiaali kasutatakse ära 25% (24.7%) ulatuses.
Meil tuleb endale esitada küsimus, millega tavaliselt narritakse “taibusid”: kui sa oled nii tark, miks sa oled nii vaene? Ehk siis – Eesti rahvas, kui sa oled nii tark, siis miks sa oled nii vaene? Midagi on korrast ära ettevõtlusega kõige laiemas mõttes. Töö ja äritegemisega seotud seadusandlus on meil praktiliselt sama mis teistel, meist edukamatel riikidel. Rahandussüsteem on sarnane. Järelikult on midagi halvasti juhtimise, töö- ja äritegemise praktikas.
Kui lugeda ikka ja jälle ärimeeste kurtmist selle üle, et neil on vaja odavat tööjõudu, siis tekib tunne, et nende teadmised juhtimisest ja ärist on pärit Karl Marxi ajast, kelle järgi äri on julm ekspluateerimine ja võimalikult madalad palgad. Tundub, et nad ei tea, et vahepeal on teadmised juhtimisest ja ärist edasi arenenud. Kui rääkida palgast, siis kirjutas näiteks Henry Laurence Gantt rohkem kui sada aastat tagasi: “Palgateema on lahutamatult seotud juhtimisega. Halb juhtimine tähendab tavaliselt madalat palka. Hea juhtimine tähendab head palka, sest hea juhtimise poolt nõutavat kõrget efektiivsust saab säilitada ainult sellise palgaga, mis meelitab tublisid mehi ja ajendab neid töötama kõige tõhusamalt. Juht, kes kiitleb madala palgaga, mida ta oma töö eest maksab, leiaks üldiselt, kui tal oleks usaldusväärne kulusüsteem, et tema kulud on suuremad kui tema konkurendil, kes maksis paremat palka”[4]. Meeldetuletuseks, Gantt ei olnud ülikooli teoreetik, vaid tööstuses töötav insener kes, selleks et olla edukam, tegeles juhtimisteadusega. Pärast Gantti, kes on nn “teadusliku juhtimise” paradigma esindaja, on juhtimisteadus jõudsalt arenenud ja selle tulemused on edukate äride aluseks.
Käimasolevad kümned tuhanded loomulikud eksperimendid näitavad samuti Eesti juhtide (andku mulle head juhid andeks!) juhtimisalast ebapädevust. Loomulike eksperimentide sisu on lihtne – piisab Eesti töölisel liikuda sada kilomeetrit põhja poole kui talle saab maksta oluliselt suuremat palka ilma, et kõrgema palga maksjast ettevõte pankrotti läheks nii nagu see Eestis juhtub. Ettevõtjad peaksid endalt küsima, miks on see nii.
Lõpetuseks. Kui härra Veskimägi arvas[5], et PISA testil pole mitte mingisugust pistmist elukutse ega oskusega tööturul hakkama saada. Selles saab temaga nõus olla, kuid mööndusega – seda seost pole ka tema abiga loodud ettevõtluskeskkonnas. Kuna seos on teistes riikides olemas, tuleb Eesti ettevõtjatel õppida oma rahva tegelikku potentsiaali ära kasutama.
[1] PISA 2018 Results (Volume I). What students know and can do.
[2] Analüüsist on kõrvaldatud Brunei Darussalam, Qatar, Saudi Arabia ja United Arab Emirates – riigid, mille peamiseks sissetulekuallikaks on nafta.
[3] Regressioonanalüüs võimaldab luua matemaatilise mudeli kirjeldamaks tunnuste vahelisi seoseid.
[4] H. L. Gantt. Work, Wages, and Profits, Second Edition, Revised And Enlarged. The Engineering Magazine Co. 1919
[5] https://majandus24.postimees.ee/6888177/vanakooli-ettevotja-pisa-testil-pole-elukutsega-mingit-pistmist