Tööpsühholoogia teste kasutatakse peamiselt kahel otstarbel:
1. Organisatsioonisisestes uuringutes, näiteks töörahulolu, töötajate heaolu, tööelu kvaliteet, tööstress, kiusamine ja vägivald tööl, tööohutuse kultuur, töömotivatsioon (sh töömotivatsiooni süsteemid) uuringutes
2. Personalivalikul (vakantsete töökohatade täitmisel) või spetsiifilisel valikul, näiteks talentide valikul, spetsiaalse koolituse jaoks valikul, juhtide reservi loomisel jms.

Enamus edukaid organisatsioone on huvitatud tööalase psühholoogilise kliima paremustamisest ning mõistavad väga hästi vakantsele töökohale parima kandidaadi leidmisest tulenevat kasu. Selleks soovitatakse kasutada selliseid teaduspõhiseid metoodikaid nagu psühhomeetrilisi teste, intervjuud, töö näidiseid jms, mis aitavad kirjeldada (analüüsida) organisitsioonis valitsevat tööalast psühholoogilist kliimat või valida vakantsele töökohale paljude kandideerijate hulgast parim.

Uuringud osundavad (Schmidt and Hunter, 1998; Huy Le jt., 2007), et mõned metoodid on oluliselt täpsemad selleks, et prognoosida väljavalitud töötaja hilisemat töö tulemuslikkust (näiteks: Kenti Ülikool

Psühhomeetriliste testide kasutamise vajadusena toob USA Tööstus- ja Organisatsioonipsühholoogia Ühing Society for Industrial and Organizational Psychology (SIOP , USA) esile kuus peamist põhjust: (1) testimisega kaasneb kokkuhoid otsustusprotsessis; (2) väära valiku ja otsustuse tegemise hind on kõrge; (3) töö nõuab töötajalt tavaliselt omadusi, mida on raske hilisemalt arendada või muuta; (4) töötaja kohta raskesti kättesaadavat informatsiooni saadakse kergemini; (5) kõiki kandidaate (või töötajaid) koheldakse võrdselt; (6) on väga palju kandidaate (vaata SIOP Employment Testing Guide

Eksisteerivad teaduspõhistele testidele etteantud põhimõtted:
Valiidsus - test peab mõõtma täpselt seda, mida antud test on loodud mõõtma. Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust. Psühhomeetrilise testi valiidsus "näitab, millisel määral on tõendatud ja teooriale põhinev antud testi tulemuste tõlgendus" (Standards for educational and psychological testing. Washington, DC: 1999).
Reliaabiilsus ehk usaldusväärsus viitab eelkõige testi tulemuste korratavusele, mille puhul järeldav statistika võimaldab teha kindlaks, kui suure tõenäosusega on tulemus korratav.
Seega, teaduspõhised psühholomeetrilised testid peavad olema nii valiidsed (tõenduspõhised) kui ka relabiilsed (st test peab olema seesmiselt seotud ja andma samades tingimustes testi kordamisel sarnase tulemuse)
Normeeritus või test peab omama võrdluseks norm-grupi tulemusi andes võimaluse järelduse tegemiseks võrrelda ühe töötaja test tulemust (või organisatsiooni või allüksuse keskmisi tulemusi) "norm-grupi" keskmiste tulemustega.
Vale-skaala – kõigis meie testides on olemas vale-skaala, mis näitab testi täitja siirust testis esitatud küsimustele vastamisel.
Standardiseeritud – meie testide puhul toimub ühesugune elektrooniline testimine ja on kasutusel ühesugused instruktsioonid testi täitjaltele, igal testil on kaasas manuaal testi tulemustest arusaamiseka ja tõlgendamiseks.
Testimise protseduur ja andmekaitse – kõiki meie psühhomeetrilisi teste saab kasutada elekrooniliselt via Internet. Testi täitja täidab testi (vastab testi küsimustele) elektrooniliselt Webi-keskkonnas. Täidetud test (testi tulemused) saadetakse automaatselt ära kui testi täitja klikkab testi lõpus olevale nupule “Saada”. Seejärel testi tulemused viiakse väljaspoole Webi-keskkonda ning testi tulemused töödeldakse vastavalt testi manuaalile. Seega, turvalisuse eesmärgil toimub testi tulemuste (andmete) töötlemine, salvestmine ja andmebaasis säilitamine väljaspool Webi-keskkonda. Kokkuleppel testi tellijaga, saadetakse testi tulemus talle automaatselt tema poolt testi algusesse kirjutatud e-maili aadressile 2-3 minuti jooksult pärast testi täitmist ja “Saada” nupule klikkamist (testi töötlemisele saatmist).

Euroopa Psühholoogide Assotsiatsioonide Föderatsioon ( European Federation of Psychologists' Associations (EFPA) ja Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsioon European Association of Work and Organizational Psychology (EAWOP) on kehtestanud Euroopas kindlad reeglid testidele ja testimisele (vaata: European Test User Standards Kõik meie disainitud psühhomeetrilised testid põhinevad psühholoogia teooriatel, vastavad psühhomeetrilistele testidele kehtestatud rahvusvahelistele nõuetele ja iga testi tõenduspõhisust on uuringutes tõestatud. Leppimaks kokku kohtumist või konsultatsiooni, tekkinud küsimustele vastuste saamiseks või meie teaduspõhiste psühhomeetriliste testide kohta täiendava informatsiooni saamiseks, palun helistage või saatke meile e-mail.

KONTAKT
Professor Mare Teichmann
E-mail: mare@pekonsult.ee
Skype: mare.teichmann

Iga testi hinnaks on 2,5 eurot + käibemaks.


Pakume isiklikuks kasutuseks kolme tasuta testi:

Tööstress

Tööstressi test (Occupational Stress Indicator OSI-2)© 1997, AS PE Konsult Mõõdab ja kirjeldab: töörahulolu (töö sisu ja töö organiseerimisega); töötaja füüsilist ja psühholoogilist heaolu; tööstressoreid: töö tempo, suhted tööl, töö/kodu tasakaal, juhi rollid, isiklik vastutus, tunnustatus, organisatsiooni psühho-kliimat; stressiga toimetulekut tööalast kontroll-keset (internaalsust, eksternaalsust).

Teenindamine

Töö- ja pereelu konflikt (Work-Family conflict Scale)© 2005, AS PE Konsult Mõõdab ja kirjeldab kolme faktorit: aeg (töö segab pereelu või pereelu segab tööd); stress(töö segab pereelu või pereelu segab tööd); käitumine (töö segab pereelu või pereelu segab tööd).

Juhtimisstiili indikaator

Juhtimisstiili indikaator (MSI)© 1997, AS PE Konsult Igal juhil on oma juhtimisstiil! Milline on Sinu juhtimisstiil?
Mõõdab ja kirjeldab: nelja klassikalist juhtimisstiili - autokraat, demokraat, "rahvamees" ehk semu ning "las minna" juhtimisstiili. Ükski juhtimisstiil ei ole ei hea ega halb, vaid rohkem või vähem situatsioonile vastav.